Samuti ilmnes, et Tallinna linna asutused, kes tavapäraselt teavitusi ei tee või teevad vähe, hakkasid valimiste eel ühtäkki tegema teavitusi, milles oli tugev poliitiline sõnum. Lisaks tuli välja, et koos poliitilise nüansi lisamisega hakati infot edastama sündmustest, millest tavapäraselt nii mastaapsel kujul avalikkust ei teavitata, näiteks info investeeringuprojektide valmimise kohta.
Riigikontroll tuvastas auditi kontekstis ühe poliitilise sõnumiga teavituse ka Tartu linnas. Linnaeelarvest seda teavitust otse ei rahastatud ning kogutud tõendid ei anna põhjust väita, et teavituse poliitiline mõju oli linna taotlus.
Omavalitsuse kulu sellistele reklaamidele on ühtlasi näide avaliku võimu vahendite väärkasutamisest, mis loob ebaausat poliitilist konkurentsi ja on ohuks demokraatia arengule.
Riigikontroll on seisukohal, et Eesti seadused ei ole praegu piisavad, et tõhusalt takistada valimisreklaami tegemist avaliku võimu asutuse raha eest. Rikkumisi on võimalik tagantjärele küll tuvastada, kuid see on ressursimahukas ja aeganõudev.
Seetõttu peab riigikontroll vajalikuks, et riigikogu jätkaks reklaami ja erakondade rahastamist käsitlevate seaduste ülevaatamist.
Kokku analüüsis Riigikontroll 15 omavalitsuse teavitustegevuse kulusid aastail 2012–2013. Hinnati ka teavitustegevuse kulude vastavust eelarvele ja kulude tegemisel riigihanke reeglitest kinnipidamist. Teavitustegevusele kulub Eesti omavalitsustes kokku suurusjärgus 4–5 miljonit eurot aastas.